Vanasõnad

 Amet meest ei riku.

Argpüks kardab ka oma varju.

Arstid ja ahukaadid tahtuvad määrimist.

Aus nimi on enam kui raha.

Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu)

Ega amet leiba küsi.

Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme)

Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.

Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme)

Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks)

Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu)

Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu)

Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.

Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.

Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.

Hallpead austa, kulupead kummarda.

Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.

Hirmul on suured silmad.

Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.

Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.

Hommik on õhtust targem.

Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!

Hulgusel kodu kõikjal.

Hundid söönud, lambad terved.

Häda ajab härja kaevu

Igal oinal oma mihklipäev.

Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu)

Igaüks on oma õnne sepp.

Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.

Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.

Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.

Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.

Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.

Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.

Jagajale jäävad näpud.

Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu)

Julge hundi rind on rasvane.

Julge pealehakkamine on pool võitu.

Jänes šampust ei joo.

Kannatus on rõemu võti (Tarvastu)

Kassil saba koormaks.

Keelatud vili on magus.

Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu)

Kelle jalg tatsub, selle suu matsub

Kes kahju kardab, see kasu ei saa.

Kes kannatab, see kaua elab

Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.

Kes koera saba kergitab, kui koer ise

Kes oma last armastab, see teda ka karistab.

Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.

Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.

Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.

Kes viimasena naerab, naerab paremini.

Kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga – Osta ja Müü (Karksi)

Kinnas kotti, pöial matti.

Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.

Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu)

Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu)

Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu)

Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg

Kuidas küla koerale, nii koer külale.

Kuidas külvad, nõnda lõikad.

Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab.

Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.

Kuri keel on teravam kui nuga.

Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu)

Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.

Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.

Kus puid raiutakse, seal langevad laastud.

Kus suitsu, seal tuld.

Kõik, mis teed, tee hästi.

Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.

Käbi ei kuku kännust kaugele

Käbi kännust kaugele ei kuku.

Küsija suu pihta ei lööda.

Laida meest, mitte mehe mütsi.

Laisal päev pikk.

Loodetuul on taevaluud.

Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.

Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.

Magavale kassile hiir suhu ei jookse.

Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.

Meest sõnast, härga sarvest.

Mets vaese mehe kasukas.

Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.

Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.

Mis täna tehtud, see homme hooleta.

Mölder elab vee ja tuulega.

Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.

Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.

Nagu ema, nõnda ka tütar.

Naine mehe abi, mees naise tugi.

Narri meest, aga mitte mehe mütsi.

Nimi ei riku meest.

Odav kala, lahja leem.

Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.

On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.

Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.

Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.

Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.

Parem pool muna kui tühi koor.

Parem suutäis soolast kui maotäis magedat

Parem varblane pihus kui kaks katusel.

Parem varblane pihus kui tuvi katusel.

Pill tuleb pika ilu peale

Pool vaest isata, üsna vaene emata.

Põllu nägu näitab põllumehe tegu.

Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi)

Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.

Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab.

Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.

Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.

Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.

Salajutt läeb haisema.

Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.

Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.

Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.

Sile kass, teravad küüned.

Silm on hinge peegel.

Silm on südame aken.

Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.

Suur tükk ajab suu lõhki

Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.

Sõpra tuntakse hädas.

Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi.

Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme)

Targa sõna murrab vägeva väe (Tarvastu)

Tark tiid mis kõnõlõs ull kõnõlõs mis tiid (Võru)

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.

Tervis on parem kui rikkus.

Tunne enne esiennast, perän tõisi (Helme)

Tõnisepäeval murtakse talve selg.

Tänasida toimetusi ära viska homse varna.

Töö kardab tegijat.

Tühi kott ei seisa püsti.

Tühi kõht on kõige parem kokk.

Uhkus om nällä vundament (Helme)

Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.

Valel on lühikesed jalad.

Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu

Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.

Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.

Võlg on võõra oma.

Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.

Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.

Õnnetus ei hüüa tulles.

Õpi palju, näe palju, ära palju pajata.

Ära sülgä tõese kaiju: tuleb kõrd, et juud säält vett (Tarvastu)

Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.

Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.

Ööl on üheksa poega.

Üheksa ametit, kümnes nälg.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.

Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.